In Memoriam Endel Lindaja 28. märts 1925 – 12. juuli 2021

Kanadas lahkus üks viimaseid Ülemaailmse Eesti Vabadsvõitlejate Keskuse esindajaid, aastakümneid eesti sõjameeste mälestust hoidnud, pataljon “Narva” II täienduse võitleja Endel Lindaja.
Endel sündis 28. märtsil 1925. aastal Võrus. Tema lapsepõlv möödus Võrus ja tal oli kaks aastat noorem õde Siina. 1943. aastal lõpetas Endel Võru gümnaasiumi ja tegi sisseastumiseksamid nii Tartu Ülikooli kui Tallinna Tehnikaülikooli, masinaehitust õppima.
Samal sügisel sai ta mobilisatsioonikutse, nagu kõik 1925. aastakäigu noormehed. Järgnes väljaõpe Tepliza Heidelaagris, enne jõulu jõudis Endel juba Wiking diviisi juurde Ukrainasse Narwa pataljoni täienduseks (T-2)2./Pz.Gren.Btl. “Narva”. “Õppelaagris oli meid 2000 noormeest, sorteeriti välja need, kellel oli gümnaasium lõpetatud ja kes olid riigikaitseõpetust saanud. Korjati kokku 500 ja ainult 58 tulid eluga välja,” on Endel meenutanud. Ukrainas haigestus Endel difteeriasse, palavik oli 40 ja rohkem, ta kaotas teadvuse. Peale hospitali Lätis suunati Endel Lindaja Sicherheitspolizei Einsatz- Komandosse, kus ta teenis kuni Eestist lahkumiseni septembris 1944. Järgnesid lahinguõppused ja põllutööd Ida-Preisimaal, rinne Tilsiti all ja taganemine Taani.
Vangi langes Endel Lindaja inglaste kätte, sattus Uklei vangilaagrisse. Hiljem töötas ühe Indiast tulnud kindralmajori autojuhina. 1947. aastal siirdus Endel Inglismaale õppima. Pesi restoranis nõusid, et söögiraha saada. Edasi siirdus ta Kanadasse, kus kohtus abikaasa Elleniga, ehitas kodu ja perre sündisid kaks tütart.
Endel Lindaja osales aastakümneid aktiivselt eesti võitlejate ühingus, oli Hamiltoni võitlejate ühingu viimane esimees. Kui Ülemaailmne Eesti Sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja “Võitleja” keskuse otsusel Saksamaalt Kanadasse üle viidi, osales Endel Lindaja selle toimetuses ja talituses, olles üle 20 aasta ajalehe tegevtoimetaja. “Võitleja” pidas kaua vastu, sest kõik tema toimetuse ja talituse töötegijad tegid oma tööd missioonitundest ja ilma tasuta.
Kui kodumaa sai taas vabaks, külastas Endel sageli nii pealinna Tallinna kui ka armastatud lapsepõlveradu Võrumaal. 2012. aastal astus ta viimast korda kodumaal suure rahvahulga ette Sinimägedes Grenaderimäel, tuues esimehe kohusetäitjana tervitusi ülemaailmselt keskuselt.
Järgmisel aastal ilmus viimane “Võitleja”, mis kandis järjekorranumbrit 503. See oli meie “Võitleja” 61. aastakäik. Endel kirjutas selles, et eesti mehed ja naised ei unusta “Võitlejat” iialgi. Lehe päises oli moto: “Eestlane ära unusta oma langenud sõdureid, kes on andnud oma elu Eesti maa ja rahva eest. Nende kalmukünkad olgu pühad igavesti, ükskõik kus need paiknevad!”
Endel oli sirgeselgne vanakooli rahvuslane, kes jäi aatele kindlalt truuks. Ta oli tõeline sõber, kellega suhtlemine ja koostöö oli ajalehe raskepärasele sisule vaatamata kerge ja rõõmus.
Endel Lindaja sai kutse viimsele rivistusele Odini suurde armeesse 12. juulil 2021 oma Hamiltoni kodus. Loodame, et täitub tema soov saada puhkama relvavendade kõrvale Tallinna Metsakalmistule.
Hääd teed, kallis sõber, äitäh, et olid meiega!

Jaanika Kressa,
“Võitleja” peatoimetaja 2009-2013